Ingabe ukwelashwa kokukhanya okubomvu kungasiza ekunciphiseni ukucindezeleka kwe-oxidative nokuthuthukisa impilo yengqondo?

Ukubukwa okungu-33

Yebo, ukwelashwa ngokukhanya okubomvu (ikakhulukazi ukukhanya okubomvu kanye nokukhanya okuseduze kwe-infrared) akugcini nje ngokusiza ekunciphiseni ukucindezeleka kwe-oxidative, kodwa futhi kunomthelela omuhle empilweni yengqondo. Nazi izindlela ezithile zokwelapha ngokukhanya okubomvu ezinganciphisa ngazo ukucindezeleka kwe-oxidative futhi zithuthukise impilo yengqondo:

1. Ukwelashwa kokukhanya okubomvu nokunciphisa ukucindezeleka kwe-oxidative
Ukwelashwa kokukhanya okubomvu kulwa nokucindezeleka kwe-oxidative ikakhulukazi ngezindlela ezilandelayo:

Khuthaza ukwakheka kwe-ATP: Ukwelashwa ngokukhanya okubomvu kungavuselela i-mitochondria futhi kwandise ukwakheka kwe-ATP (amandla eseli). I-ATP ingumthombo wamandla wamaseli. I-ATP eyanele isiza ekusekeleni ukulungiswa kwamaseli nokugcina ukusebenza okuvamile, ngaleyo ndlela ithuthukise amandla e-antioxidant futhi inciphise ukuqongelela kwama-free radicals.

Nciphisa ukuvuvukala: Ukukhanya okubomvu kunganciphisa ukucindezeleka kwe-oxidative okubangelwa ukuvuvukala. Impendulo yokuvuvukala iwumthombo obalulekile wokucindezeleka kwe-oxidative. Ukwelashwa kokukhanya okubomvu kunciphisa umonakalo we-oxidative ngokulawula amasosha omzimba nokunciphisa izici zokuvuvukala (njenge-IL-6, i-TNF-α), ngaleyo ndlela kuvikele izicubu ekulimaleni kwama-free radical.

Ukwandisa umsebenzi we-enzyme ye-antioxidant: Ukwelashwa kokukhanya okubomvu kuye kwabonakala kuthuthukisa umsebenzi wama-enzyme e-antioxidant (njenge-superoxide dismutase kanye ne-glutathione) emzimbeni, kusiza ukususa ama-free radicals emzimbeni, futhi kunciphise umonakalo weseli obangelwa ukucindezeleka kwe-oxidative.

Khuthaza ukulungiswa kwamaseli: Ukukhanya okubomvu kungakhuthaza ukulungiswa nokuvuselelwa kwamaseli, ikakhulukazi ezicutshini ezifana nesikhumba nemisipha. Ngokusheshisa ukulungiswa kwamaseli alimele, ukwelashwa kokukhanya okubomvu kusiza ukunciphisa umonakalo wezicubu obangelwa ukucindezeleka kwe-oxidative nokugcina amaseli ephilile.

2. Ukwelashwa ngokukhanya okubomvu kanye nempilo yengqondo ethuthukisiwe
Umthelela wokwelashwa kokukhanya okubomvu empilweni yengqondo nawo uyindawo ekhathazayo, ebonakala kakhulu kulezi zici ezilandelayo:

Khuthaza impilo yobuchopho: Ukukhanya okuseduze kwe-infrared kungangena esikhumbeni nasekhanda ukuze kufinyelele ezindaweni ezijulile zobuchopho. Izifundo zibonise ukuthi ukukhanya okuseduze kwe-infrared kunomthelela omuhle ebuchosheni futhi kungakhuthaza ukukhiqizwa kwezinto zokukhula kwemizwa (njenge-neurotrophic factor etholakala ebuchosheni, i-BDNF), ebalulekile ekulungisweni kwemizwa kanye nokusebenza kwengqondo okuthuthukisiwe. Ngokukhuthaza ukuvuselelwa kwamangqamuzana obuchopho, ukukhanya okubomvu kungasiza ekuthuthukiseni impilo yobuchopho futhi kunciphise ukuwohloka kwengqondo okuhambisana nokuguga.

Lawula ukusebenza kwesimiso sezinzwa: Ukwelashwa kokukhanya okubomvu kutholakale ukuthi kuthuthukisa ukusebenza kwesimiso sezinzwa ngokuthuthukisa ukujikeleza kwegazi nokukhuthaza ukugcwaliswa komoya-mpilo ebuchosheni. Ukunikezwa kwegazi okungcono kanye nokuhlinzekwa komoya-mpilo kungasiza ekunciphiseni imizwa emibi ebangelwa ukucindezeleka, ukukhathazeka noma ukucindezeleka, futhi kunciphise ukucindezeleka nokukhathala ebuchosheni.

Ukuqeda ukucindezeleka nokukhathazeka: Ukwelashwa ngokukhanya okubomvu kungasiza ekunciphiseni izimpawu zokucindezeleka ngokulawula amazinga ama-neurotransmitter ebuchosheni, njenge-serotonin ne-norepinephrine. Ezinye izifundo zibonise ukuthi ukukhanya okubomvu kungathuthukisa isimo sengqondo futhi kunciphise ukukhathazeka nokucindezeleka, ikakhulukazi ezigulini ezine-seasonal affective disorder (SAD).

Thuthukisa ikhwalithi yokulala: Ukwelashwa ngokukhanya okubomvu kusiza ukuthuthukisa ikhwalithi yokulala ngokukhuthaza ukukhiqizwa kwe-melatonin. I-Melatonin iyi-hormone ebalulekile elawula iwashi lebhayoloji kanye nokulala. Ukukhanya okubomvu kungakhuthaza imijikelezo yokulala enempilo ngokuvuselela i-pineal gland (i-gland ebangela ukukhishwa kwe-melatonin), ngaleyo ndlela kunciphisa ukukhathazeka nokucindezeleka okubangelwa ukungakwazi ukulala noma ukulala okungajwayelekile.

3. Umthelela wokwelashwa kokukhanya okubomvu kanye nokucindezeleka kwe-oxidative empilweni yengqondo
Ukucindezeleka kwe-oxidative akugcini nje ngokulimaza impilo yomzimba, kodwa futhi kuhlobene kakhulu nempilo yengqondo. Ukucindezeleka kwe-oxidative kukholakala ukuthi kudlala indima ebalulekile ekucindezelekeni, ukukhathazeka, izifo ze-neurodegenerative (njengesifo se-Alzheimer's, isifo sika-Parkinson), kanye nokukhubazeka kwengqondo. Ngokunciphisa ukucindezeleka kwe-oxidative, ukwelashwa kokukhanya okubomvu kusiza ukuvikela ubuchopho ekulimaleni kwama-free radical, kunciphise ingozi yezifo ze-neurodegenerative, futhi kuthuthukise ukuzinza ngokomzwelo kanye nempilo yengqondo.

4. Izimo zokusetshenziswa kokwelashwa kokukhanya okubomvu
Ukunciphisa ukucindezeleka nokuphumula: Umphumela wokuphumula wokwelashwa kokukhanya okubomvu ungasiza ekunciphiseni ukukhathazeka okubangelwa umsebenzi kanye nengcindezi yokuphila, ikakhulukazi uma usebenzisa amadivayisi kagesi isikhathi eside noma ubhekene nendawo enokucindezeleka okuphezulu, ukwelashwa kokukhanya okubomvu kungakhuthaza ukululama ngokomzimba nangokwengqondo.

Ukulawulwa Kwemizwa: Ukwelashwa ngokukhanya okubomvu kuyasiza ekuthuthukiseni imizwa, ukunciphisa ukucindezeleka nokukhathazeka, ikakhulukazi uma kuhlanganiswa nezinye izindlela zokwelapha (njengokwelashwa kwengqondo, ukuzivocavoca noma ukulawulwa kokudla okunempilo).

5. Ucwaningo lwesayensi kanye nokusetshenziswa kwezokwelapha kokukhanya okubomvu
Ezinye izifundo zesayensi zibonise ukuthi ukwelashwa ngokukhanya okubomvu kunemiphumela emihle ekunciphiseni ukucindezeleka kwe-oxidative, ukukhuthaza impilo yobuchopho, kanye nokulawula imizwa. Nakuba izindawo zokusetshenziswa kokwelashwa ngokukhanya okubomvu zisakhula, kunobufakazi bokuthi kunamandla okunciphisa izimpawu zokucindezeleka, ukuthuthukisa ikhwalithi yokulala, kanye nokuthuthukisa ukusebenza kwengqondo.

Isifinyezo
Ukwelashwa ngokukhanya okubomvu akugcini nje ngokunciphisa ngempumelelo ukucindezeleka kwe-oxidative, kodwa futhi kuvikela umzimba ekulimaleni kwama-free radical ngokuthuthukisa i-metabolism yamandla eseli, ukunciphisa ukuvuvukala, ukuthuthukisa umsebenzi we-enzyme ye-antioxidant nokukhuthaza ukulungiswa, futhi kungaba nomthelela omuhle empilweni yengqondo. Ngokulawula ukusebenza kwesistimu yezinzwa, ukukhuthaza impilo yobuchopho, nokuthuthukisa ikhwalithi yemizwa kanye nokulala, ukwelashwa ngokukhanya okubomvu kunikeza ukungenelela okungeyona into ehlaselayo futhi yemvelo ezinkingeni zempilo yengqondo. Ezinkingeni zempilo yengqondo ezifana nokukhathazeka, ukucindezeleka, kanye nokwehla kwengqondo, ukwelashwa ngokukhanya okubomvu kunamandla okusebenza njengokwelashwa okungeziwe ukusiza ukuthuthukisa isimo sengqondo kanye nekhwalithi yokuphila iyonke.

shiya impendulo