Yenza isikhumba sakho sibukeke kahle futhi sizizwe kahle nsuku zonke.

Ukubukwa okungu-20

“Konke kukhula ngokukhanya kwelanga”. Ukukhanya kwelanga kuqukethe izinhlobo ezahlukene zokukhanya, ngasinye esinobude besikhathi obuhlukile, okubonisa umbala ohlukile. Lokhu kungenxa yokuthi ukukhanya kungena ngokujulile ezicutshini futhi kunemiphumela ehlukene ezintweni eziphilayo.

USolwazi weSikole Sezokwelapha saseHarvard uMichael Hamblin ushicilele izihloko zocwaningo ezibonisa ukuthi ukukhanya okubomvu kungadala uchungechunge lwemiphumela yokushisa, imiphumela ye-photochemical, kanye neminye imizwa yezinto eziphilayo. Kungangena nasezicutshini zomuntu kuze kufike ku-30mm noma ngaphezulu, ngqo emithanjeni yegazi, emithanjeni ye-lymphatic, eziphethweni zemizwa, nasezicutshini ezingaphansi kwesikhumba. Lokhu kungenxa yokuthi ukukhanya okubomvu kwalolu hlobo akutholakali kwezinye izinhlobo zokukhanya, ngakho-ke kwaziwa ngokuthi “ifasitela elibonakalayo” lesikhumba somuntu.

Umzimba umunca kanjani ukukhanya okubomvu?

Ezicutshini zomzimba wethu, ukukhanya kumuncwa kakhulu amaprotheni, imibala, kanye namanye ama-molecule amakhulu, kanye nama-molecule amanzi. Njengoba ama-molecule amanzi kanye ne-hemoglobin ebhendini lokukhanya elibomvu le-coefficient yokumuncwa kokukhanya kuncane, ama-photon angangena ngokujulile ezicutshini ukuze abe nomphumela ofanele wokwelapha. Ukukhanya okubomvu kanye nomzimba womuntu kuseduze kakhulu nemisebe yamagagasi kagesi, futhi kwaziwa nangokuthi “ukukhanya kokuphila”! Kwaziwa nangokuthi “ukukhanya kokuphila”.

Ishadi Lombiko Wocwaningo 2

Ishadi Lombiko Wocwaningo 2Ukumuncwa kwemibala ehlukene yokukhanya yizicubu zesikhumbaNgaphezu kwalokho, ezingeni lamaseli, i-mitochondria yizona ezimunca ukukhanya okubomvu kakhulu. I-spectrum yokukhanya okubomvu ifana ne-spectrum yokukhanya kwe-mitochondria, futhi ama-photon amuncwayo afakwa emzimbeni womuntu, okuholela ekusabeleni kwe-photochemical biological okuphumelelayo kakhulu - ukusabela kwe-enzyme. Lokhu kusabela kuthuthukisa umsebenzi we-mitochondrial catalase, i-superoxide dismutase kanye namanye ama-enzyme ahlobene nokusetshenziswa kwamandla, okusheshisa ukwenziwa kwe-ATP, kwandisa ukunikezwa kwamandla kwamaseli ezicubu futhi kusheshise inqubo yokusetshenziswa kwamandla kanye nokususwa kwama-metabolites anobuthi emzimbeni. Kusheshisa indlela umzimba osebenzisa ngayo amandla futhi ukhiphe ngayo ubuthi.

Ama-Mitochondria ayizinciphisi ezinkulu zokukhanya okubomvu ezingeni lamaseli. I-spectrum yokukhanya okubomvu ifana ne-spectrum yokumunca ye-mitochondria, kanti ama-photon amuncwayo afakwa emzimbeni womuntu, okuholela ekusabeleni kwe-photochemical biological okuphumelelayo kakhulu - ukusabela kwe-enzyme. Lokhu kusabela kuthuthukisa umsebenzi we-mitochondrial catalase, i-superoxide dismutase kanye namanye ama-enzyme ahlobene nokusetshenziswa kwamandla, okusheshisa ukwenziwa kwe-ATP, kwandisa ukunikezwa kwamandla kwamaseli ezicubu futhi kusheshise inqubo yokusetshenziswa kwamandla kanye nokususwa kwama-metabolites anobuthi emzimbeni. Kusheshisa indlela umzimba osebenzisa ngayo amandla futhi ukhiphe ngayo ubuthi.

Olunye ucwaningo lubonisa ukuthi ukukhanya okubomvu kungashintsha ukubonakaliswa kwezakhi zofuzo ezihlobene noshukela, amafutha, kanye ne-metabolism yamaprotheni, okwenza kube lula ngama-fibroblast ukusebenzisa ama-fatty acid njengezinto zokusetshenziswa zokwenziwa kwe-ATP, ngaleyo ndlela kusheshiswe ukusebenza kwamafutha; futhi ngesikhathi esifanayo, kungenza futhi ukuvezwa kwezakhi zofuzo ezihlobene nokusetshenziswa kwamandla kulawulwe, njenge-NADH dehydrogenase, i-ATP synthetase, kanye namaprotheni e-flavin adlulisa ama-electron, okusiza ukulungisa nokuvuselela izicubu ezonakele, kanye nokuvuselela izicubu zemizwa ukuze kufezwe injongo yokwelapha. Kungavuselela futhi izicubu zemizwa ukuze kufezwe injongo yokwelapha.

Ishadi 4 Lombiko Wocwaningo

Izindlela ezingaba khona zokuvikela izinzwa ezibangelwa ukukhanya okubomvu

Imiphumela yokukhanya okubomvu emzimbeni womuntu

Kunezihloko eziningi kanye nezivivinyo zemitholampilo mayelana nokuthi ukukhanya okubomvu kuthinta kanjani ubuhle, ukululama kanye nokuzivikela komzimba. Kuphinde kudlale indima ebalulekile ekukhuthazeni ukwakheka kwe-corpus luteum esibelethweni, kulawula ukukhiqizwa kwama-hormone ocansi, ukuthuthukisa umbono, ukwehlisa isisindo kanye nokukhuluphala, kanye nokukhulula imizwa.

Ishadi Lombiko Wocwaningo 5

Ukukhanya okubomvu kungathuthukisa umbala wesikhumba. Ezinye izifundo zikhombisile ukuthi ukukhanya okubomvu kungavimba isenzo se-tyrosinase, okuyi-enzyme esiza ekwenzeni umbala wesikhumba. Kungavuselela futhi iphrotheni ebizwa ngokuthi i-extracellular regulated protein kinase, enganciphisa ukukhiqizwa kwe-tyrosinase namanye amaprotheni ahlobene nayo. Lokhu kungasiza ekuthuthukiseni umbala wesikhumba futhi kunciphise izinkinga zokushintsha umbala, njengezibazi, izinduna, nokunye ukushintsha kombala wesikhumba.

1. Ukukhanya okubomvu kuthuthukisa ngempumelelo umbala

Ukukhanya okubomvu kwenza kube lula ukuqhubeka nokuzivocavoca ngisho noma ukhathele. Abacwaningi bathole ukuthi ukukhanya okubomvu imizuzu engama-20 kungathuthukisa amazinga e-oxygen egazini futhi kunciphise ukusetshenziswa komzimba kwamandla angenawo umoya, okuholela ekuqongeleleni okuncane kwe-lactic acid ngesikhathi sokuzivocavoca. Lokhu kunganciphisa kakhulu imizwa yokukhathala futhi kuthuthukise ikhono lomzimba lokumelana nokukhathala nokukhuthazela.

2. Ukukhanya okubomvu kuthuthukisa ukumelana nokukhathala

Ukukhanya okubomvu kungasiza futhi ekulahlekelweni kokubona. Ucwaningo olwenziwe ososayensi baseBrithani ephephabhukwini i-Scientific Reports luthole ukuthi ukuchayeka ekukhanyeni okubomvu okujulile imizuzu emithathu kuphela ngosuku kunganciphisa kakhulu ukulahleka kokubona, kanti ukubona kwabo kuthuthuka ngesilinganiso samaphesenti ayi-17.

 

shiya impendulo